Vestlesin Billiga 7. veebruari pärastlõunal üle Zoom-i. Bill veedab enamuse ajast oma Viini kodus Austrias.

Bill alustas oma karjääri finantsturgudel juba 1972. aastal. Oma esimese aktsia ostis Bill aga oluliselt varem, 1966. aastal. Esimesed 18 aastat töötas ta Wall Street-i firmas Paine Webber analüütikuna. Järgmised 14 aastat töötas ta Abu Dhabi Investment Authority heaks, olles vastutav tehnoloogia fondi juht ja Põhja-Ameerika strateeg. Alates 2004. aastast on Bill aga juhtinud oma varahalduse ja konsultatsiooni äri.

Oma karjääri jooksul on Bill loonud unikaalse turuanalüüsi tarkvara. Ta on ka regulaarne Forbs ajakirja kaasautor ning aktiivne liige gruppides, mis keskenduvad tulevikule ja tsüklitele.

Selle pika karjääri jooksul kogetu põhjal väidab Bill, et kõige olulisem turgudel kauplemisel on kohanemisvõime.

Nii, nagu kõikjal, on ka aktsiaturgudel väga palju erinevaid inimtüüpe. Mõnedele meeldib vanilje- mõnele shokolaadijäätis. Mõnele pruunid, teistele mustad ülikonnad jne. Nii ka mõned neist valivad teatud turustrateegiaid, ja kui turud on nendega sama meelt ning näiteks väärtusaktsiatel läheb ülimalt hästi, on ka nemad väga edukad. Kui aga turg muutub kasvuaktsiatele soosivaks, tuleb neil oma strateegiat muuta. Billi kogemuse põhjal enamus inimesi seda teha ei suuda või on neil märkimisväärseid raskusi oma strateegia kohandamisel.

Bill on aidanud näiteks ka üht edukamat Wall Street-i kauplejat Frankie Joe’d oma analüüsidega. Frankie tegutses 70. ja 80. aastatel. Ta alustas 600 dollariga ning peale 15 edukat ilma kaotusteta aastat oli ta kasvatanud oma väärtuse 32 miljoni dollarini. Frankie oli tennisist ning teda jälgides tundus alati, nagu ta ootaks igal hetkel vastasmängija servi. Ta adapteerus igasugustele turutingimustele ilma raskusteta. Billi arvates on just adopteerimisvõime erinevatele turu tingimustele sinu edu võti.

Bill teab näiteks ühte kauplejat, kes ostis kulda 70. alguses hinnaga 285 dollarit unts. Hind kerkis üle tuhande, kuid ta ei suutnud võtta kasumit ning lasi hinnal taas langeda 570 peale.

Ta soovitab lugeda raamatuid mis vastanduvad sinu arusaamadega või kuulata inimeste loenguid kelle maailmavaadet sa ei jaga. See aitab sul oma n.ö. ruumist välja murda, avardada silmaringi ning olla paindlikum.

Billi lugu kuidas ta Abu Dhabis pidi ümber orienteeruma väärtusinvestori mõttemaailmast kasvustrateegiale.

Kui ma Abu Dhabisse kolisin olin ma ülikoolis koolitatud väärtusinvestor, olles seda praktiseerinud ka oma karjääris esimesed 18 aastat. Seal anti mulle aga hallata tehnoloogia portfell, mis tähendas, et ma pidin ümber orienteeruma kasvustrateegiale.

Ma puhastasin portfelli väikematest ettevõtetest, tuues aktsiate koguarvu 50. pealt 35. peale. Misjärel olime me liikunud liigselt rahasse, mis omakorda hakkas küsimusi tekitama. Seega ma otsustasin toona investeerida vähetuntud ettevõttesse nimega Microsoft.

Ma läksin oma bossi kabinetti otsusele allkirja saama, ja siis ma mõistsin, et see on ju kellegi teise raha. Mis juhtub siis kui hind langeb?

Boss ei süvenenud kunagi liigselt teemadesse, küsis vaid kas tegemist on hea ettevõttega. Loomulikult ütlesin ma jah. Ja nii ma selle allkirja saingi.

Pool aastat hiljem ka küsisin, et mis oleks juhtunud siis kui ettevõtte aktsia oleks langenud, kas te oleks mu maha lasknud või midagi sellist? Ma polnud kindel millised tavad Abu Dhabis eksisteerivad.

Microsofti aktsia lisati üsna pea peale meie ostu S&P 500 nimekirja ning hind kasvas koheselt 15 protsenti.

Selleks ajaks olin ka loonud oma tarkvara, millega ma turutsükleid prognoosisin. Mulle tehti peagi ka ettepanek kogu portfelli haldus üle võtta, kuna oli tekkinud arusaam, et ma mõistan kuidas turud toimivad.

Ühel hetkel aga saabub turgudel langus, tavaliselt kestavad need pulliturud umbes 8 aastat.

See on olukord mida värskelt koolipingist saabunud investorid tihti ei mõista, oletame, et neil on olnud head ajad, viimased aastad on turud olnud kasvus, ning siis olud muutuvad. Nemad aga hoiavad oma strateegiast kinni, seni kuni on liiga hilja. Selle asemel, et oma strateegiat muuta. Nad lihtsalt ei suuda seda. Kannatavad kuni on kaotanud märgatava osa oma portfellist.

Tsüklite olulisus ja kuidas neid jälgida.

Nii Billi isa kui ka vanaisa olid Itaallased ning mõlemad töötasid ehitussektoris. Jälgides pidevalt mida teevad intressid ja kuhu hinnad liiguvad. Nii oli ka tema selles keskkonnas õppinud neid muutuseid jälgima.

Bill ise õppis esimesel aastal inseneriks, seejärel vahetas eriala äri ja panganduse peale.

Ta lõpetas bakalaureuse- ja magistriõppe.

Ta ei suutnud ära oodata kuni ta lõpuks koolist pääseb. Reaalsus aga osutus sootuks erinevaks sellest mida ta koolis oli õppinud.

Miski ei toiminud, kõik oli vale. 1972. aastal, inflatsioon kasvas, sellega ei olnud keegi arvestanud. Turg tegi oma tipu 1000 punkti juures ning langes 1974. aasta lõpuks 500 punkti tasemele. Töötus kasvas. Mitte ainult aktsiaturg ei langenud vaid ka raha väärtus langes.

Tegemist oli väga tõsise jõukuse hävinemisega.

Bill avastas sellel ajal tsüklite teooria. Ta pöördus organisatsiooni poole mille juhatusse ta tänaseni kuulub, “Foundation For The Study Of Cycles” ehk Tsüklite Uurimise Sihtasutus. Esialgu saades aimu, mis on siinus tsüklid, arvates, et see on parim asi ja see saab olema 100% kindel teejuht.

Hilisemal perioodil sai ka loodud arvutiprogramm, mis oli võimeline siinusrütme spektrianalüüsi tulemusel välja tooma. Nii nagu teadlased seda teevad. Need tsüklid töötasid vahelduva eduga kuid mitte piisavalt täpselt.

Pika uurimustöö tulemusel leidis Bill, et parimad tsüklid mis töötavad on ühe, nelja, ja kümne aasta tsüklid.

Ühe aasta tsükkel on sesoonne ehk turg on tugev kevadel, on nõrk juunis ja septembris, saavutab põhja oktoobris ning on tugevaim detsembris.

Nelja aasta tsükkel on n.ö. valimiste tsükkel, täpsemalt 3,8 aastat. See tsükkel on aga eksisteerinud ka enne FED-i loomist 1913, ning samuti töötab riikides kus on sootuks erineva pikkusega valimisintervallid või puuduvad need sootuks.

Ning kümne aasta tsükkel mis sai esile toodud 30-datel Edgar Lawrence Smith-i poolt, ehk aastad mis lõppevad 5-ga on tugevaimad, 0-ga lõppevad aastad on nõrgimad. 7-ga lõppevatel aastatel on tihti kriisid.

Kuidas 2022 aasta nende tsüklite järgi kujunes.

Bill poolt loodud tarkvaralahendus paneb need tsüklid kokku ning tema kalkulatsioon näitas turu tippu 2022 aasta aprilliks. Ka sesoonne tsükkel üksi kinnitab, et turu tipp saabub tihti aprillis. Seega oli selge, et teine kvartal tuleb nõrk.

Ülejäänu saab kinnitust tehnilise analüüsi tulemusel, ehk hind annab ise märku mis turul toimuma hakkab.

Jaanuari alguses hakkasid turud üsna järsult langema, ning ta arvas, et turud aprillini vastu ei pea ning Bill asus karude sekka.

Tema tsüklianalüüs nägi ette turu langust kuni juuni keskpaigani, sealt edasi rallit kuni augusti lõpuni. Samuti teab Bill, et 2-ga lõppevatel aastatel on tihti tugev viimane kvartal, mil hinnad alustavad rallit oktoobris. Nii juhtus ka 1992. ja ka 2002. aastal.

Lisaks toob ta välja W. D. Ganni poolt esile toodud olulised tsüklid nagu 30-ne, 60-ne, 84-ja, 99. ja 100. aastased tsüklid. Nende puhul tuleb minna tagasi ja vaadata kuidas turud nendel aastatel käitusid. Kui seal on näha sarnased mustrid, näiteks, et kui enamus viitab tugevale langusele augustis siis tuleb sellega kaasa minna.

Planetaarsete tsüklite olulisus.

Kui Bill kutsuti esinema Massachusettsi Tehnika Ülikooli, ei suutnud ta otsustada mida neile esitleda. Tõenäoliselt on seal fanaatilised fundamentalistid  koos. Oma esitlusel küsis ta saalilt, kui paljud teist usuvad, et turgudel esineb sesoonne tsükkel? Kevad on tugev, juuni ja september nõrgad ning aasta lõpp tugev. Enamus auditooriumist nõustus selle väitega. Ja kust te saate need kuupäevad? Keegi vastas, et kalendrist. Aga millel põhineb kalender? Sellele küsimusele ei soovinud keegi vastata. Kalender tugineb päikese ja maa vahelisele positsioonile. Kahjuks muutusid kõikide näod nüüd mornideks. Te kasutategi sesoonse tsükli puhul päikese tsükleid.

Sarnaselt päikese tsüklitele võime me kasutada ka teiste planeetide tsükleid, nagu näiteks marss.

Bill on loonud spetsiaalse tarkvara rakenduse, millega ta neid tsükleid kaardistab.

Näiteks 1885. aastast kuni tänaseni kaardistades marsi liikumist läbi zodiaagimärkide näeme, et turud on enamasti leidnud oma põhja kui marss on sõnni lõpukraadides või kaksikute alguskraadides. Ning tipu saavutab kui marss jõuab kaalude alguskraadidesse.

Nüüd ainuüksi selle tsükli järgi kauplemine ei too väga häid tulemusi. See on siiski parem kui turu keskmine tootlus, kuid mitte palju parem. Kuid kui lisada sinna juurde ka sesoonne tsükkel on tulemused oluliselt paremad.

Kui marss jõuab kaalude alguskraadidesse näiteks suve alguses, võtame sinna juurde nüüd ka sesoonse tsükli, mis ütleb meile, et turud on suvekuudel nõrgad, siis me teame, et meil on väga suur tõenäolisus turu märkimisväärseks languseks järgnevatel kuudel.

Või kui näiteks oktoobriks on marss liikunud läbi vähi või lõvi märgi, võime me oodata väga tugevat sesoonset rallit aasta lõpuni.

Samuti võib sinna juurde kasutada jupiteri, heliotsentrilise merkuuri, heliotsentrilise veenuse ja heliotsentrilise marsi tsükleid. Väliste planeetide tsüklid on liiga pikad, nende jaoks meil tavaliselt ei ole piisavalt algandmeid ehk hinnainfot.

Mida Bill ise kaupleb ja kuidas on ta turu suhtes meelestatud.

Bill pöördus pullide poolele eelmise aasta oktoobris, mil olulised tsüklid viitasid ühiselt tõusu suunas kuni käesoleva aasta aprillini. Järgmine küsimus on, et milliseid aktsiaid osta? Oluline on järgida sektorite roteerumist ning minna kaasa aktsiatega mis just edukatesse sektoritesse kuuluvad.

Ta kaupleb ka indeksitega läbi ETF’de. Üks neist on näiteks SSO, see on võimendusega S&P 500 peegeldus, ehk liigub kaks korda rohkem kui aluseks olev indeks. Näiteks kui S&P kasvab 2% siis SSO kasvab 4%. Sama kehtib muidugi ka languse puhul.

Teine on SDS, mis on samadel alustel kui SSO kuid vastupidise hinnaliikumisega. Seega, kui turg langeb siis SDS kasvab, ning seda kahe kordse võimendusega.

Üks tema strateegiatest põhineb planetaarsetel tsüklitel, peamiselt planeetide märgivahetustel.

Billi õpetaja ja vana sõber Arthur A. Merrill kirjutas raamatu “Behavior of Prices on Wall Street”, kus on esile toodud kuu lõpu strateegia.

Mis on tegelikult päikese transiit läbi 12-ne erineva zodiaagimärgi. Bill optimeeris seda strateegiat, mille ta avaldas ka vaid korra 2007. aastal. Kus ta laiendas seda mõtet, tuues mängu ka teised planeedid.

Näiteks just nüüd jaanuari lõpus oli Bill tõusule orienteeritud kuna marss liigub läbi kaksikute märgi, mis viitab edasisele turu kasvule.

Kas ka üksikaktsiad?

Aktsiate puhul on lugu järgmine. 1977-ks aastaks oli Bill tegelenud astroloogiaga 5 aastat. Ühel päeval sõitis ta Delaware-i, kus on registreeritud enam kui 70% USA ettevõtetest, seda just soodsate maksutingimuste tõttu. Seal oli tal võimalus pääseda ligi paljude ettevõtete loomise kuupäevadele ning ka registreerimise kellaaegadele.

Ta töötas sellel ajal Valueline-i heaks ning neljakümnest ettevõttest mida ta jälgis, suutis ta omandada täpselt ajastatud loomise ajad 28-le ettevõttele.

Nii oli ta võimeline ette nägema, kui ettevõttel olid tulemas rasked ajad. Näiteks kui ettevõtte loomise horoskoobis on planeedid sõnni märgis, ja saturn on liikumas läbi selle märgi, siis on ettevõttel ees tõenäoliselt suured katsumused. Ning peagi peegeldub see ka ettevõtte kasumiaruandes.

Sama avastas ta ka aktsiate avalikule kauplemise ajale loodud horoskoopide osas. Bill hankis paljude ettevõtete esmakauplemise ajad otse börsilt, helistades neile pea igapäevaselt ja hankides infot teda huvitavate ettevõtete esmakauplemise päevade kohta.

Ta tõi näitena oma raamatus “The Planetary Stock Trading” Atari Game System aktsia kokku kukkumise. See aktsia sulgus eelmisel õhtul 59 dollari peal ning avanes järgmisel päeval 33 peal ning langes 18-ni. Kui ta esmakauplemise infot vaatas, sai ta aru, miks. Nimelt oli Atari sünnihoroskoobis päikese-jupiteri ühendus kümnendas majas, ning saturn oli just sealt üle läinud kui aktsia hind kokku kukkus.

Seega, ettevõtte loomise aeg näitab meile milline ettevõte sisemiselt on ning milline on tema käekäik. Esmakauplemise aeg aga näitab otseselt aktsia hinnaliikumise infot ja avalikkuse arvamust ettevõtte väärtusest.

Bill on kokku kogunud üle 20000 esmakauplemise aja ning üle 10000 ettevõtte loomise aja üle maailma. See on muljetavaldav kogum.

Kui suure tõenäolisusega need meetodid reaalselt töötavad?

Billi hinnangul töötavad need ligikaudu kuuekümne protsendi ulatuses. Ta on suutnud kohandada oma meetodeid ning saavutanud ligikaudu 70% täpsuse oma töös. Mis on väga oluline eelis turgudel, kui panna näiteks võrdne summa kümnesse aktsiasse ja seitse neist on edukad siis tulemus on üsnagi hea.

Valueline-s töötades koostas ta atraktiivsetest ettevõtetest koosneva nimekirja kus oli kokku kolmkümmend aktsiast. Näiteks CNMD puhul avastas ta, et Pluuto oli liikumas üle esmakauplemise telje, ning ta asendas selle aktsia nimekirjas järgmisega. Antud aktsia tõesti üllatas negatiivsete tulemustega ning aktsia väärtus langeski üsna pea üle 40%. See olnuks väga olulise osakaaluga kogu portfelli tootlusest, kui ta ei oleks aktsiat ennetavalt eemaldanud. Nii tegutsedes on sul võimalus anda oma portfellile võimaluse kasvad selle ühe liigutusega ca 6-7 protsenti aastas, mitte lasta selle väärtusel langeda. Seda pelgalt kehvade transiitidega aktsiate eemaldamisega oma nimekirjast.

See ei ole kerge tegevus, tegemist on oskusega mis vajab aega ja kogemusi.

Avalikkuse arvamus ja turu sentiment

Bill arvab, et turu sentiment on endiselt negatiivne. Maaklerite võimenduse võlg on samuti endiselt negatiive, vaatamata turu rallile alates oktoobrist.

Enamusel on raskusi sentimendi indikaatoritest õigesti aru saamisel.

Näiteks kui me oleme kasvaval turul ning meie meelestatus on positiivne, on meil õigus.

Kui turg muutub ülemäära positiivseks, siis algab tavaliselt korrektsioon.

Samas langeval turul on negatiivse meelestusega osalistel samuti õigus.

Näiteks Paul Macrae Montgomery tegi uuringu, kus ta vaatles üle 3200 “Time” ajakirja kaant, otsides investeeringutega seotud teemasid. Tema järeldus oli, et nelja kuu jooksul peale loo avaldamist liikus üle 80% tõenäolisusega loos toodud vara vastassuunas loos avaldatud arvamusele.

See efekt on oluliselt võimsam, kui lugu ilmub investeerimisega mitte seotud ajakirja kaanel.

Kuhu turud siit edasi liiguvad?

Billi arvates liiguvad turud üles kuni aprillini. Tema enda poolt loodud tarkvararakendus kasutab aktsiate analüüsimisel nii sesoonset kui ka tugevusindeksit. Ja nii ta kaardistab iga kuu üle 1700 aktsia. Näiteks jaanuari alguses tulid väga oluliselt esile lennundusettevõtete aktsiad, laevafirmad, puhkusekuurordid ja ka Bookings Holdings. Kõik viitasid reisimisele ja puhkustele. Nõrgimas positsioonis olid n.ö. FANG aktsiad.            

Hästi tulid esile ka kiibitootjad. Bill ostis ise veebruari alguses Cirrus Logicu (CRUS) aktsiaid, ja ka Analog Devices (ADI) aktsiaid.

Kiibitootjad on kasvu poolest FANG aktsiad üle võtnud. Need on tuleviku alustalad. Selliseid aktsiaid plaanib Bill ka lähitulevikus hoida.

Selle meetodi järgi on väga tugevad ka Caterpillar (CAT) ja Boeing (BA).

Tõusval turul tuleb hoida silma peal uutel kasvuaktsiatel, sest aja jooksul on neil võimalus kasvada ja ühel hetkel saavad neist liidrid. Seega on oluline hoida ka kasvavaid tulevikuaktsiaid oma portfellis.

Kuidas geomeetria uuring leidis, et baasi tekkimine on usaldusväärne kujund.

Uurimustöö, kus vaadeldi erinevaid geomeetrilisi kujundeid hinnaliikumises, näiteks kolmnurgad ja ristkülikud jne.

Mis selles uurimustöös esile tulid olid ristkülikud. Kui hind liigub pikemat aega kanalis ega moodusta uusi tippe ega põhju. Need olid uuringu põhjal kõige usaldusväärsemad kujundid mida testiti.

Ristküliku põhjad olid seejuures oluliselt kasumlikumad kui tipud.

1969-dal aastal läbi viidud uuring jälgis näiteks kasumlikkuse trende.

Oletame, et ettevõte kasumlikkus kasvab keskmiselt 6% aastas. Ühtäkki tõuseb see 10-12% peale ning aktsia hind sööstab üles.

Analüüsi tulemusel selgus, et 12 kuud enne kui positiivne kasumi kasv algas, tõusis aktsia relatiivne tugevus ehk aktsia hind on tugevam kui näiteks S&P 500 indeks. Seega investorid ootavad kasumilikkuse kasvu juba varakult, enne kui see reaalselt esile tuleb.

Bill küsis ka oma Abu Dhabi perioodil toonase Merrill Lynch juhtiva investeeringute strateegi Richard Bernstein-i käest mida nemad kasutavad, kas kuus või kaksteist kuud relatiivselt tugevust. Richardi vastus oli, et süvaanalüüsi tulemusel on nemad leidnud, et täpne periood ei ole oluline. Piisab ka kuuest kuust. 

Bill ise on leidnud, et kui aktsia hind ei ole teinud uut põhja kuue kuu jooksul ning on moodustanud tugeva baasi, liigub see aktsia tulevikus oluliselt kõrgemale. Kui periood on aastane, on selle tõenäolisus veelgi parem.

Kui aga aktsia relatiivne tugevus langeb, siis siin tasub meeles pidada, et kuni kolm kuud on veel aktsepteeritav. Kui periood ületab kolme kuud, siis on võimalik, et investorite meelestatus on nüüd muutunud selle aktsia osas, ning tasub mõelda aktsia eemaldamisele oma portfellist.

Milliseid vahendeid või tööriistu Bill meie lugejatele soovitaks?

Bill oma tarkvara enam teenusena välja ei paku, seega ta ise on tarkvaraärist väljunud.

Tema soovitus on jälgida näiteks topp nimekirju mida erinevad teenusepakkujad on juba filtreerinud, nagu näiteks Investors Business Daily (www.investors.com) või Valueline (www.valueline.com) Kui nende topp nimekirjadel aktsiatele oma strateegiaid rakendada peaks tulemus olema parem kui turu keskmine tootlus.

Ka Tsüklite Uurimise Instituut (www.cycles.org) on välja töötanud oma tsüklite äpi, millele on kõigil instituudi liikmetel ligipääs. 

Billi üks olulisemaid sõnumeid mulle oli eemaldada oma portfellist mahajääjad, kuna enamus neist lihtsalt pidurdavad kasvu. Mitmekesistamisel ei ole tema hinnangul mõtet, tuleb püsida liidritega, nii on võimalik ka turu keskmist tootlust oluliselt ületada.

Näiteks 2021. aastal oli kaheksakümne viiel protsendil large-cap fondidest madalam tootlus kui nende indeksitel.

Seda vaid selle tõttu, et fondid mitmekesistavad oma portfelle ja hoiavad seal ankruid mis nende keskmist tootlust alla tõmbavad.

Tekst: Urmas Rehkalt